see raamat seletab minu meelest väga selgelt ja arusaadavalt ära, miks ja kuidas tiimidesse erineva tausta ja elukogemusega inimeste kaasamine aitab neil tiimidel paremat tööd teha ja ägedamaid tulemusi saavutada. juttu on nii sellest, et demograafiline diversiteet kattub arvamuste ja kogemuste diversiteediga tihti, aga mitte alati, kui sellest, kuidas homogeenses tiimis on tegelikult palju mõnusam ja lõbusam tööd teha ja seega on kõigil _tunne_, et progress on kõva (keegi ei vaidle vastu ja otsused saavad kiirelt tehtud ja paistavad täiega õiged).

ja kenasti saab selgeks, kuidas vähegi keerulisemate probleemide lahendamine tootearenduses või poliitikas või kus iganes ei ole sama, mis teatejooks, kus oleks lihtsalt hea saada oma tiimi neli kõige kiiremat sprinterit, kes kõik oskavad täpselt ühte ja sedasama asja (joosta) väga hästi (kiiresti). sünergia tekib hoopis sellest, kui kõik oskavad (soovitavalt ikka hästi) erinevaid asju. aga need peavad muidugi enamvähem teemasse puutuvad asjad olema.

kõik see räägitakse lahti läbi päris haaravate näitelugude, juttu tuleb nii FBIst kui Everestile ronivatest alpinistidest, nii primaate uurivatest bioloogidest kui inglise jalgpallikoondisest, nii Silicon Valleyst kui Santa Clara Valleyst (kes teab/mäletab midagi Santa Clara Valleyst? mitte.)